Valgustusraie (Millal Teha, Hind ja Toetused)

Valgustusraie on noore metsa hooldusraie. Selle käigus eemaldatakse osa puudest ja põõsastest, et alles jäävatele tulevikupuudele jätkuks valgust, ruumi ja toitaineid.

Tehniliselt on valgustusraie raieliik, mida tohib teha kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) puistus. Vanusepiir on tavaliselt 20 aastat, aga otsustav on diameeter – kui mets kasvab kiiresti, võib piir tulla varem; kui aeglaselt, võib jääda hiljemaks.

Sellepärast kutsutakse valgustusraiet ka noorendike hoolduseks.

Kõige lihtsam on valgustusraiet võrrelda peenra rohimisega. Sa ei korja saaki – sa lood tingimused, et õiged taimed saaksid kasvada. Mets kasvab niikuinii, aga ilma valgustusraieta kasvab ta valede liikidega ja kehva kvaliteediga.

Kui puude rinnasdiameeter on juba üle 8 cm, ei ole tegemist enam valgustusraiega vaid harvendusraiega. Selle 8 cm piir on oluline – sellest sõltub nii metsateatise nõue kui ka toetuse tingimused.

Valgustusraie määrab, milline su mets 30 aasta pärast välja näeb. Mitte mõnel määral – täielikult.

Noorendikus võib hektaril kasvada 10 000 kuni 50 000 puutaime. Küpses metsas mahub samale hektarile 400–600 puud. Need 49 400 puud ei kao iseenesest ja seda nii, et alles jäävad õiged. Need kaovad konkurentsi käigus, kus võidab see, kes kõige kiiremini valgusele jõuab – mitte see, kes on kõige väärtuslikum.

Ilma valgustusraieta juhtuvad konkreetsed asjad:

• Lehtpuud lämmatavad okaspuud. Haab, lepp ja kask kasvavad kiiremini kui mänd ja kuusk. Kui sa ei sekku, on 15 aasta pärast su männikust või kuusikust saanud lehtpuumets – ja okaspuud on alla jäänud või hukkunud.
• Tüved jäävad peenikeseks ja venitatuks. Tihe konkurents valguse pärast paneb puud üles kasvama, aga mitte ümber paksenema. Pikad väljaveninud tüved on vastuvõtlikumad tuule ja lumest tekkinud kahjudele
• Alumised oksad ei laasu õigesti. Tüvesse jäävad oksad, mis hiljem mädanevad ja vähendavad palgi väärtust.
• Kasvama jäävad valed puud. Kõveratüvelised, mitme ladvaga, vigastatud puud – need jäävad alles, kui sa ei vali ise.

Ja vastupidi – kui valgustusraie tehakse õigeaegselt, võib see metsa tulevikuväärtuse mitmekordistada.Eesti Maaülikoolis tehtud uuringus leiti, et investeering tasub end ära juba 8 aasta jooksul suurema arvestusliku aastatulu näol. Esimene harvendusraie annab kohe parema tulu, sest puud on jämedamad. Lõplik lageraie annab rohkem palki ja vähem küttepuitu.

Lühidalt: valgustusraie ei too sulle täna raha, aga see määrab, kas su mets toob 30 aasta pärast tulu või mitte.

See sõltub puuliigist ja sellest, kas mets on istutatud või looduslikult uuenenud. Üldreegel on, et esimene valgustusraie tehakse seganoorendikes 4–6 aasta vanuselt ja seda korratakse 4–5 aasta pärast. Aga reaalsus on puuliigiti erinev.

• Männikultuur – kõige kiireloomulisem. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja kaotab kiirekasvulistele lehtpuudele konkurentsis. Vajadus valgustusraie järele võib tekkida juba 3–4 aastat pärast viimast kultuurihooldust. Esimese 10 aasta jooksul tuleks kõik lehtpuud välja raiuda – eriti haab, mis vahendab männile pigirooste-haigust. Aga mitte liiga hõredaks: põder kahjustab harvendatud noori männikuid eriti tugevalt.
• Kuusekultuur – natuke aeglasem. Kuusk on varjutaluvam ja talub konkurentsi paremini. Valgustusraiet võib alustada hiljem kui männikultuuris. Lehtpuud välja raiuda esimese 10 aasta jooksul. Mändi võib jätta kasvama koos kuusega – need ei sega üksteist. Optimaalne tihedus pärast esimest valgustusraiet: 2500–3000 puud hektaril.
• Kaasik (looduslik uuendus). Kask ei vaja valgustusraiet esimese 10 eluaasta jooksul. Aga kui loodusliku uuendusega on tekkinud väga tihe kasevõsa, tasub teha esimene valgustusraie umbes viieaastases noorendikus, jättes kasvama 5000–6000 puud hektaril. Kümne kuni kahekümne aasta vanuses kaasikus tuleb valgustusraie kindlasti teha – välja raiuda kasvus alla jäänud, vigastatud ja mitme ladvaga puud (“hundid”).
• Haavik – eriline juhtum. Esimesel 10 aastal valgustusraiet üldjuhul ei tehta. Põhjus: haab on metsloomade lemmiktoit. Tihe noorendik kaitseb puid – osa puid süüakse niikuinii ära, aga tihedusega tagad, et osa jõuab suureks. Kui raiud liiga vara hõredaks, sööb põder kogu noorendiku ära. 10–20 aasta vanuses võib hõredamaks raiuda, aga ettevaatlikult.
• Looduslikult uuenenud mets üldiselt. Üldreegel: oota, kuni puud on vähemalt 5 meetrit kõrged ja hektaril on vähemalt 3500 kasvavat puud. Liiga vara alustamine tähendab, et pead valgustusraiet kordama mitu korda, ja iga raie suurendab ulukikahjustuste riski.

Sa ei pea olema metsanduse ekspert, et hinnata kas sinu metsanoorendik vajab valgustusraiet. Mõne tunni jalutuskäik metsas paljastab enamiku märke.

• Mets on liiga tihe. Sa ei mahu kahe puu vahele kätt sirutamata. Maapind on okkavaiba ja okstega kaetud, alustaimestik puudub.
• Lehtpuud on okaspuude kohale tõusnud. Männi- või kuusekultuuris on haab, lepp või kask kõrgemale jõudnud ja varjutab okaspuid. See on alarmsignaal – okaspuud lämbuvad mõne aasta jooksul.
• Okaspuud on kollased või pruunistuvad. Valgusepuudus tapab männi ja kuuse aeglaselt. Kui näed närtsinud okaspuid alla, mille kohal on lehtpuud, on kiirelt vaja sekkuda.
• Tüved on peenikesed ja “venitatud”. Puud on pikad, aga rinnakohalt liiga peenikesed oma vanuse kohta. See on klassikaline ületihedusele viitav märk.
• Kasvus alla jäänud puud (“hundid”). Vigastatud, mitme ladvaga, kõveraid või surnud puid on palju. Kõik need on järgmise raie kandidaadid.

Kui näed neid tunnuseid ja mets on alla 20 aasta vana – valgustusraie on tõenäoliselt vajalik.Kõige kindlam viis hinnata olukorda on vaadata oma andmeid Metsaregistrist. Seal on kirjas iga eraldise vanus, puuliigid, tihedus ja raiesoovitused.

Kui kava puudub või on aegunud, tasub see tellida – ilma kehtivate inventeerimisandmeteta on raske teha põhjendatud otsuseid ka tulevaste raiete (harvendus, lageraie) kohta. Loe lähemalt metsamajandamiskavast →

Üks levinumaid küsimusi, mida metsaomanikud valgustusraie kohta küsivad, on: kui palju see maksab? Aus vastus on, et see sõltub palju kohast ja olukorrast – aga vahemikud on teada.

Turul liigub valgustusraie tegemise hind tavaliselt 350 kuni 600 € hektari kohta (käibemaksuga). Hinna määravad:

• Noorendiku tihedus – mida rohkem puid hektaril, seda rohkem tööd
• Maastik ja ligipääsetavus – soised või järsud alad on kallimad
• Piirkond — eraettevõtjate hinnad varieeruvad piirkonniti märgatavalt
• Töö ulatus — kas tehakse ainult valgustusraiet või kombineeritakse muude hooldustöödega

Metsaühistu kaudu tellitud töö hind on eraettevõtetega sarnane ja kohati isegi soodsam, sest ühistutel on liikmete jaoks kokkulepped sertifitseeritud teostajatega. Kõige täpsema hinna saad ainult kohapealse hindamise teel. 

Erinevalt harvendus- ja lageraiest tehakse valgustusraiet käsitsi võsalõikuri ja mootorsaega – harvesterit ja forwarderit ei kasutata, sest puud on selleks liiga peenikesed. See teeb töö ühtlaselt aja- ja tööjõumahukaks.

Hooldusraie toetust pakub Erametsakeskus ja see katab nii valgustusraie kui esimese harvendusraie. Tähtsamad tingimused:

• Toetust antakse kuni 30-aastases metsas. Valgustusraiele üldiselt vastab kogu vanusevahemik.
• Maksimaalselt 30 hektarit ühe taotleja kohta aastas.
• Sama metsamaa osa kohta ei tohi eelneva 5 aasta jooksul samasugust toetust saadud olla.
• Sihtkaitsevööndis ja Rail Balticu trassil ei saa toetust taotleda.
• Taotleja peab olema füüsiline isik või mikroettevõtja.
• Tööd tuleb teostada 18 kuu jooksul pärast toetuse otsust.
• Tähtis: taotlus tuleb esitada enne tööde alustamist, mitte pärast.

Toetuse summa on tüüpiliselt paarsada eurot hektari kohta ja seda eristatakse füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute lõikes (füüsilistele isikutele on summa tavaliselt suurem). Aga summad ja taotlustähtajad muutuvad igal aastal – eelarved vaadatakse üle ning programmperioodide üleminekul tingimused uuenevad.

Sellepärast ei tasu lukustada otsust ühe artikli põhjal. Vaata kehtivat infot Erametsakeskuse veebilehelt: eramets.ee/toetused või konsulteeri oma piirkonna metsaühistuga.

Kui valgustusraie maksab näiteks 400 €/ha ja toetus katab paarsada eurot, jääb omaniku tegelikuks kuluks 100–200 €/ha. Pikemas vaates – kui valgustusraie suurendab metsa tulevikuväärtust 30 aasta pärast tuhandete eurode võrra hektari kohta – on tegemist ühe parima tasuvusega investeeringuga, mida metsaomanik saab teha.

Liitu metsaühistuga. Ühistu esitab oma liikmete eest ühistaotluse, korraldab dokumendid ja tihti aitab ka tööd ise teostada. Otse esitamine on samuti võimalik, aga ühistu kaudu on protsess oluliselt lihtsam.

Valgustusraie on raieliikidest kõige paremini ise tehtav. Põhjused on lihtsad:

• Pole vaja harvesterit ega forwarderit – piisab võsalõikurist või mootorsaest
• Pole vaja metsateatist
• Materjal jääb tavaliselt metsa (ei tule transporti korraldada)
• Tehniline barjäär on madalam kui harvendusraies

Aga see ei tähenda, et ise tegemine on alati õige otsus. Peamine risk on vale puude valik. Tulemus on sel juhul halvem kui mitte midagi tegemine. Kui kaalud ise tegemist:

• Vaata enne metsamajandamiskava raiesoovitusi
• Konsulteeri metsaspetsialistiga või osale metsaühistu õppepäeval
• Alusta väikese alaga – tee 0,2 ha, vaata tulemust, õpi
• Arvesta, et valgustusraie 1 hektaril võtab käsitööna 1–3 päeva sõltuvalt tihedusest

Kõige levinum variant. Metsaühistu:

• Hindab koos sinuga, kus ja millal raiet teha
• Tagab tööde tegemise sertifitseeritud teostajaga
• Korraldab toetuse taotluse
• Annab nõu, kas tööd peaks koos teiste hooldustöödega kombineerima

Sobib kõige paremini metsaomanikule, kes ei taha bürokraatiaga tegeleda ja eelistab ühte kontaktipunkti.

Suurema paindlikkusega variant. Saad ise valida tegija ja ajastuse, võrrelda hindu. Toetuse taotlemine on sinu enda korraldada (või läbi metsaühistu liikmelisuse).

Sobib siis, kui sul on selge plaan ja kogemus tegijate võrdlemisel.

Kõik kolm varianti on toetusega kombineeritavad. Toetus läheb metsaomanikule, mitte tegijale.

Valgustusraie ei too sulle täna raha. See on investeering – kõige odavam ja olulisem investeering, mida sa metsa elueas teha saad.

Praktilised järeldused:

• Kui su mets on alla 20-aastane ja keskmine rinnasdiameeter alla 8 cm – valgustusraie on tõenäoliselt vajalik
• Metsateatist ei pea esitama, riigilõivu pole
• Hind tüüpiliselt 350–600 €/ha, sellest osa katab Erametsakeskuse toetus
• Saab teha ise (kõige paremini tehtav raieliik), aga vale puude valik on suur risk

Järgmine samm:

1. Vaata oma metsa andmeid Metsaregistrist
2. Kui kava puudub või on aegunud, telli see (loe metsamajandamiskavast)
3. Konsulteeri spetsialistiga, milline on optimaalne ajastus ja viis
4. Kui plaanid toetust taotleda – esita taotlus enne tööde algust

Timberstockis pakume tasuta konsultatsiooni, kus aitame hinnata, kas su metsale on valgustusraie vajalik ja millises ulatuses. Kui mets on juba edasi jõudnud – keskmine rinnasdiameeter üle 8 cm – vaatame koos, kas harvendusraie on parem järgmine samm.

Küsi tasuta konsultatsiooni →

• Raieõiguse ost – Timberstock
• Metsakinnistute ost – Timberstock
• Hakkepuidu müük – Teeni tulu oma metsamaterjali eest
• Harvendusraie – millal teha, palju maksab, kas saab tulu?
• Lageraie – tingimused, hind ja protsess metsaomanikule
• Metsateatise esitamine – praktiline juhend
• Metsamajandamiskava (praktiline juhend metsaomanikule)