Mis on valikraie? Millal sobib püsimetsandus sinu metsa?

Kui tahad kodumetsast puitu saada ja samal ajal metsa alles hoida, tasub vaadata kõigepealt suurte puude alla. Kas seal kasvab mõni põlvekõrgune kuusk? Kas kõrval on ka sinust pikemaid noori puid, mille latv on viimastel aastatel jõudsalt edasi kasvanud? Selline mets annab valikraie kaalumiseks parema lähtekoha kui puistu, kus kõik puud on ühevanused ja nende all paistab ainult sammal.
Mis on valikraie ja kuidas see seostub püsimetsandusega?
Püsimetsandus tähendab, et samal metsaalal säilib puistu läbi mitme puupõlve. Valikraiega raiutakse üksikuid puid või tehakse metsa väikesi häile. Häil on avaus võrastikus, mille kaudu pääseb rohkem valgust metsa alla. Osa suuri puid jääb kasvama. Kas nende kõrvale ka uus puupõlv sirgub, selgub järgmistel aastatel.
Oletame, et sul on kaks ühtviisi jämedat puud. Ühe võra all ootab valguslisa elujõuline kuuserühm. Teine puu varjab metsaserva tuule eest ja selle all järelkasvu veel pole. Müügiks võiksid sobida mõlemad. Metsa edasise kasvu seisukohalt on neil aga eri ülesanne. Kui valid aastast aastasse välja üksnes kõige väärtuslikuma palgipuu, võib mets jääda pealt vaadates roheliseks, aga järgmise raie ajaks polegi head järelkasvu sirgunud.
Millal seadus valikraiet lubab?
Metsaseaduse § 28 lõike 8 järgi tehakse valikraiet püsimetsa majandamiseks puistus, mis on saavutanud nõutud raievanuse. Metsa majandamise eeskirja § 7¹ täpsustab, kuidas vanust hinnata ja kui palju metsa peab pärast raiet alles jääma. Enne puude märkimist vaata üle järgmised tingimused.
- Kas puistu vanus lubab valikraiet? Metsakorraldaja võrdleb kahte arvu: puistu ülemise puurinde kaalutud keskmist vanust ja selle puistu kaalutud raievanust. Mõlemas arvutuses läheb iga puuliik arvesse oma osakaalu järgi. Valikraie vanusetingimus on täidetud, kui esimene arv on vähemalt sama suur kui teine. Üks vana mänd noore kaasiku keskel ei tee kogu eraldist raieküpseks.
- Kui tihe jääb mets pärast raiet? Eeskiri määrab alles jääva puistu minimaalse rinnaspindala. See näitab, kui suure pindala annavad hektaril kasvavate puude tüvede ristlõiked kokku, kui mõõta neid rinnakõrgusel. Näiteks II boniteediklassi okaspuupuistus peab pärast valikraiet alles jääma vähemalt 17 m²/ha rinnaspindala. Boniteediklass näitab kasvukoha tootlikkust. Teise kasvukoha või puuliigilise koosseisu korral vaata eeskirja tabelist oma puistule vastavat rida ja veergu. Metsakorraldaja saab enne puude märkimist kontrollida, milline piir sinu metsale kehtib ja kas kavandatud raie jätab piisavalt puid alles.
Häilu läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit. Püsimetsa tuleb jätta ka säilikpuid ehk puid, mis jäävad elustikule. Metsaseadus arvestab nende tüvepuidu mahtu: vähemalt 5 tihumeetrit hektari kohta, üle 5 hektari suurusel raielangil vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta.
Kontrolli oma kinnistu kitsendusi. Eeskirja § 7¹ tingimused kehtivad väljaspool kaitstava ala sihtkaitsevööndit. Kaitsealal loeb konkreetne kaitsekord. Ka ranna ja kalda piiranguvööndis kehtivad valikraiele lisatingimused. Kui eraldis jääb piiranguga alale, täpsusta enne puude valimist Keskkonnaametiga, milline raie on seal lubatud.
Kas metsateatis on vajalik? Üldjuhul tuleb kavandatavast valikraiest teatada Keskkonnaametile. Metsaseaduse § 41 lõige 14 lubab metsateatist esitamata raiuda kinnisasja kohta aastas kuni 20 tihumeetrit puitu. Piir käib kogu kinnisasja aasta raiemahu kohta. Ka väikese raie puhul tuleb järgida valikraie tingimusi ja looduskaitsepiiranguid.
Kolm metsa, kolm erinevat otsust
Järgmised näited on mõeldud selleks, et oskaksid oma metsas õigeid asju tähele panna. Iga raieotsus algab konkreetse eraldise ülevaatusest.
Raieküpses segametsas kasvab mitu puupõlve
Kodutalu taga kasvavad vanad männid ja kased. Nende vahel on keskmisi puid ning väikestes valguslaikudes eri kõrgusega kuuski. Sulle on tähtis, et rada jääks ka pärast raiet metsa sisse. Siin tasub valikraiet kaaluda. Vaata koos metsakasvatajaga, milline suurem puu võiks noortele ruumi anda ja millised puud peaksid ümberringi tuulevarjuks jääma. Märkige ka väljaveotee: heast valikust on vähe kasu, kui palgid tuleb välja vedada läbi kõige elujõulisema kuuserühma.
Noor kaasik on liiga tihe
Puud on enam-vähem ühevanused, võrad suruvad üksteisele peale ja mets pole valikraieks vajalikku vanust saavutanud. Tahaksid jätta ilusamatele kaskedele kasvuruumi. See on hooldusraie küsimus. Kui puude mõõtmed ja puistu tihedus vastavad nõuetele, võib sobida harvendusraie. Tulevase püsimetsa kujundamise soov tasub metsakasvatajale juba praegu ära rääkida. See aitab otsustada, milliseid puuliike ja väiksemaid puid hoolduse käigus hoida.
Vana kuusik on ühevanune ja järelkasvu napib
Siin võib vanus valikraiet juba lubada. Ometi pole selge, mis võtab raiutud puude koha üle. Tihedas kuusikus pikka aega koos kasvanud puud võivad pärast metsa avamist tuulele tundlikud olla. Enne raiet lase hinnata juurte tervist, avatust tuultele ja uue põlvkonna kasvuvõimalusi. Kui soovid vana puistu järk-järgult uuega asendada, kaalu sobival kasvukohal turberaiet. Kui puistu vajab tervikuna uuendamist, võrdle ka lageraiet koos konkreetse uuendamisplaaniga. Mõnikord on mõistlik töö edasi lükata, kuni tead, kuidas uus mets kasvama saadakse.
Mida omanik võidab ja millest sõltub tulu?
Valikraiega saad hoida kodu ümber metsast maastikku, jätta osa vanu puid kasvama ja võtta puitu mitmel korral. Elujõuline looduslik järelkasv võib säästa osa istutustööst. Samal ajal tuleb väiksem puidukogus iga kord metsast välja tuua, kasvavaid puid vigastamata. Kui ülejäänud puude vari ja juurekonkurents noorte kasvu pidurdavad, nihkub ka järgmine tulu kaugemale.
Birgit Kiipus võttis Eesti Maaülikooli magistritöös aluseks ühe Järvselja näidispuistu. Ta tõi tulevased tulud ja kulud arvutuses tänasesse väärtusse. Kui ta kasutas selleks 3% intressimäära, jäi pikaajalise valikraietega majandamise tulemus selles näites miinusesse. Ühe raie eest võib omanik siiski raha saada: uuringus hinnati metsa majandamist palju pikema aja jooksul.
Paavo Kaimre ja kaasautorite hilisemas uuringus võrreldi katsepuistu põhjal mitut majandamisviisi. Üheprotsendilise intressimäära korral olid püsimetsa ja ühevanuselise metsa pikaajalised majandustulemused üsna sarnased. Kõrgema intressimäära juures jäi püsimetsana majandamise tulemus madalamaks. Puistu tulevast arengut tuli modelleerida. Eesti kogemuse üks raskemaid küsimusi ongi, kas praegu võrade all kasvavad taimed jõuavad õigel ajal suurte puude asemele.
Mida enne kokkuleppe sõlmimist metsas vaadata?
Mine metsa koos inimesega, kes aitab sul otsustada nii raiutavate kui ka alles jäävate puude üle. Palu tal kohapeal näidata kolme asja.
- Millised noored puud saavad valguslisa? Vaadake nende kõrgust ja viimaste aastate ladvakasvu. Vali mõni koht, mille leiad hiljem üles, ja tee sealt foto. Järgmistel aastatel samasse kohta naastes vaata, kas noored puud on kõrgust juurde saanud ja kas uusi taimi on tärganud. Kui järelkasvu napib, aruta metsakasvatajaga, kas piisab ootamisest või tuleb uuenemisele kaasa aidata.
- Kuidas puit välja pääseb? Käige kavandatud tee läbi enne raiet. Vaadake, millised juured, tüved ja noored puud võivad töö käigus viga saada.
- Mis jääb sulle pärast töid alles? Palu pakkumises eraldi näidata eeldatav puidukogus, tööde ja veo kulu ning see, kes pärast raiet metsa seisukorra üle vaatab. Kui kaalud raieõiguse müüki, saad pakkumise küsimise käiguga tutvuda Timberstocki raieõiguse lehel.
Hea valikraieplaani juures oskad juba enne esimese puu langetamist näidata, millised puud saavad selle arvelt suureks kasvada. Kui neile metsas veel näpuga osutada ei saa, tasub just sellest küsimusest alustada.
Õigusallikad kontrollitud 9. novembril 2026.
Seotud artiklid ja lugemist
Võta ühendust
Kui kaalud valikraiet, kirjelda, millist metsa soovid pärast raiet alles hoida. Lisa katastritunnus, et saaksime sinu kinnistut vaadata.

